Praegu elab iga kuues eurooplane ehk umbes terve Saksamaa elanikkonna jagu inimesi enda sõnul ebatervislikus hoones, st ehitises, kus esineb niiskust (lekkiv katus või niiske põrand, seinad või vundament); kus pole piisavalt päevavalgust; mida ei köeta talvel küllaldaselt või kus on suvel probleemiks ülekuumenemine. Mõnes riigis elab sellistes oludes tervelt kolmandik inimesi.

Ebatervislikus hoones elamine mõjub tervisele halvasti. Sellistes ehitistes elavad inimesed on üle 1,5 korra kehvema tervisega kui need, kellel on tervislik eluase. 

Sellised tegurid, nagu hoonetes esinev hallitus ja niiskus, ei mõjuta mitte ainult ehitiste, vaid ka nende elanike tervist. Euroopas on ebatervislikes hoonetes elavad inimesed üle 1,5 korra sagedamini kehva tervisega.

Maroš Šefčovič, Euroopa Komisjoni asepresident väljendas pärast uuringu järeldustega tutvumist oma muret ja kirjutas eessõna tervisliku kodu 2017. aasta uuringu täispikale versioonile Healthy Homes Barometer 2017.

„Olemasoleva hoonestuse renoveerimine on väga oluline, kui EL soovib täita oma kliima- ja energiaeesmärgid,“ märkis Sefcovic. Edu saavutamiseks tuleb kindlasti seada esikohale energiatõhusus. Renoveerimismäära suurendamisel on ka muid eeliseid: näiteks tugevdab see ehitussektorit, tekitades seeläbi majanduskasvu ja luues kohalikke töökohti.

Loe Euroopa Komisjoni asepresidendi eessõna siit ja vaata tema videot allpool.

Euroopa Komisjoni asepresident rõhutas lisaks, et hea sisekliimaga ehitised võivad aidata vähendada tervishoiukulusid ning need on üks viis võidelda kütteostuvõimetusega, millele on pööratud tähelepanu Euroopa Komisjoni ettepanekus hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamiseks.