Euroopas on kokku 110 miljonit üksik- või paariseramaja, millest 84% kuulub eraomanikele. Suur osa neist vajab põhjalikku renoveerimist.

Peaaegu 60% eurooplastest elab üksik- või paariseramajades, kusjuures üks eluase on koduks keskmiselt kahele täiskasvanule*. Kuni kolmveerand neist majadest pole energiatõhusad**. Kui võtta arvesse, et 40% Euroopas tarbitavast energiast ja 36% kogu Euroopas tekkivast CO2  emissioonist läheb kodude ja hoonete arvele***, siis on selge, et kogu Euroopas on vajadus energiatõhusamate majade järele. Seepärast on hoonestuse energiatõhususe suurendamisel kesksel kohal just eraomanikud.

Erainvesteeringute kaasamine renoveerimisse

Eraomaniku rahalistest võimalustest sõltub, kas on võimalik teha renoveerimistöid, mille tulemusel saab ehitisest energiatõhus ja tervislik kodu. Majanduskonsultatsioonide ettevõtte Copenhagen Economicsi tehtud uuring näitab, et keskmises Euroopa kodumajapidamises on vaba kapitali 139 000 euro jagu. Võttes arvesse jõukuse jaotumist riigiti, tähendab see seda, et 70% eurooplastest saaks endale lubada oma eluaseme järkjärgulist renoveerimist. Selles analüüsis loeti vabaks kapitaliks kõik rahalised vahendid, näiteks säästud, aktsiad jne, ning mitterahalised vahendid vabaks omakapitaliks.

* “Seos eluruumide, sotsiaal-majandusliku staatuse ja tervise vahel EU28 ja liikmesriikides”, Ecofys 2016.
** COM (2016) 860 lõplik lisa 
*** Euroopa Komisjon, Ehitised (2017), saadaval siin

Ülevaade Euroopa kodudest 

eurooplastest elab ühepereelamus

ühepereelamutest on eraomandis

36% kogu Euroopa CO2-heitest läheb kodude ja hoonete arvele

110 miljonit - ühepereelamute arv Euroopas

Renoveerimisvahendid ühisest rahakotist

Euroopa kodumajapidamiste käsutuses on kokku üle 30 triljoni euro väärtuses vaba kapitali. Selle hulka on arvestatud nii rahalised vahendid, näiteks säästud ja aktsiad, kui ka mitterahalised vahendid, näiteks kinnisvara ja omakapital. Alltoodud joonisel on näidatud vabade rahaliste ja mitterahaliste vahendite suurus riikide kaupa ning iga riigi kohta nende kodumajapidamiste osakaal, mis saaksid endale lubada järkjärgulist eluaseme renoveerimist. Kuigi vaba kapitali suurus erineb riigiti märkimisväärselt, saaks Euroopas endale järkjärgulist eluaseme renoveerimist lubada kokkuvõttes üle poole kodumajapidamistest. Renoveerimine ei aita mitte ainult pikas plaanis säästa tänu paremale energiatõhususele, vaid tagab ka paremad elutingimused ja suurendab oluliselt omandi väärtust tulevikus.

30 triljonit eurot - kogu erakapital, mis on olemas renoveerimisteks Euroopa Liidus