Kui maja praegused omanikud selle kinnisvara ostsid, siis nad renoveerisid esmajärjekorras vaid esimese korruse. Katusealuse korruse renoveerimise peale hakati mõtlema alles hiljem.
Pööningukorrus oli eelnevalt küll välja ehitatud ja eelmiste omanike poolt kasutuses, kuid praegusele perele see planeering ei sobinud.
Arhitekti poole pöörduti sooviga ehitada katusekorrusele vannituba, külalistetuba ja jätta vabaks kasutuseks ka selline ruum, mida saaks kasutada nii kabinetina kui ka laste mängutoana. Klientide põhisoov oli tekitada katusekorrusest valge ja avar ruum.
Asudes katusekorrust planeerima, mõtles arhitekt läbi kogu maja terviku ning tõi katusekorruselt tuleva päevavalguse ka esimesele korrusele. Trepp sai uue õhulise väljanägemise - avatud klaasist astmed, klaasist piire ja peegeldavad pinnad, et võimalikult palju valgust jõuaks esimesele korrusele. Põrandale valiti uus sünteetiline suure kulumiskindlusega kate, mille triibuline muster pikendab nüüd visuaalselt ruumi.
Kabinetti lisati katuseaknad, et saaks töötada võimalikult palju loomulikus päevavalguses, lisaks valgusele avanevad kabinetist ka imelised vaated välja. Akna viimistluseks valiti valge värv, et raami viimistluse toon sulanduks seina värvitooniga.
Laste mängunurk ehitati kõrgemale poodiumile, mille alla sai nutikalt paigutada väljatõmmatavad voodid, kus saavad vajadusel ööbida külalised.
Magamistuba ehitati valge ja meeldiv, sinna ehitati ka palju kavalalt peidetud panipaiku.
Vannituba mahutati ära väga väikesele pinnale. Vannituppa sisenemiseks valiti piimja klaasiga lükanduks, mis võtab avamisel ja sulgemisel vähem ruumi kui tavaline uks. Vannitoa seinad ja põrand viimistleti peegelduvate mosaiikkividega, et aknast tulevat päevavalgust ruumis maksimaalselt hajutada.